Vererõhuks nimetatakse rõhku, mida veresoontes voolav veri avaldab veresoonte seintele. Selle mõõtmiseks kasutatakse täispuhutavat mansetti, mis asetatakse õlaverre ümber ja on ühendatud rõhumõõtmise aparaadiga. Mõõtmistulemuseks saadakse kaks arvu, näiteks 120/80. Esimest väärtust nimetatakse süstoolseks vererõhuks, kuna see näitab vererõhku südamelöögi ajal (süstolis); teist nimetatakse diastoolseks vererõhuks, kuna see näitab vererõhku hetkel, mil süda puhkab (diastolis). Vererõhu mõõtühik on millimeeter elavhõbedasammast. Kõrgenenuks peetakse vererõhku, kui see ületab 140/90 mm Hg.
Miks vererõhk kõrgeneb? Kujutle, et sa kastad oma aeda. Kui sa kraani lahti keerad või vooliku purskeava vähendad, tugevneb vee surve. Sama peab paika vererõhu puhul: kui suureneb verevoolu kiirus või aheneb veresoone valendik, tõuseb vere rõhk.
Millised tegurid vererõhu kõrgenemist mõjutavad? Neid on üsna palju: endast sõltumatud tegurid ja endast sõltuvad tegurid.
Endast sõltumatud tegurid
Asjatundjate sõnul on suurem risk kõrgvererõhktõppe haigestuda nendel, kelle suguvõsas juba esineb seda haigust. Statistika näitab, et identsetel kaksikutel tekib hüperdensioon sagedamini kui erimunakaksikutel. Üks uurimus räägib: „arteriaalset hüperdensiooni põhjustavate geenide kaardistamisest”. See kõik näib kinnitavat pärilikkuse osa kõrge vererõhu tekkes. Samuti on teada , et kõrgvererõhutõve rik on suurem vanemas eas ning mustanahalistel meestel.
Endast sõltuvad tegurid
Jälgi oma toiduvalikut! Sool (naatrium) võib vererõhku tõsta – eriti diabeetikutel, neil, kellel on diagnoositud raskekujuline hüperdensioon, eakatel inimestel ja mustanahalistel. Kõrge lipiidide sisalduse tõttu veres võib kolesterool ladestuda veresoonte seintele (ateroskleroos), ahendades veresoonte valendikku ja tõstes vererõhku. Kui kehakaal ületab ideaalkaalu kolmandiku võrra, on see kõrgvererõhktõve riskitegur. Uurimused näitavad, et suurem kaaliumi ja kaltsiumi tarvitamine võib vererõhku langetada.
Suitsetamine on ateroskleroosi, diabeedi, südameinfarkti ja ajuinsuldi riskitegur. Seega on suitsetamine ja kõrge vererõhk ohtlik kombinatsioon, mis võib põhjustada südame veresoonkonna haigusi. Kuigi üheseid tõendeid pole, võib kofeiin – mida leidub kohvis, tees ja koolajookides- ning emotsionaalne ja füüsiline stress kõrgvererõhktõbe raskendada. Lisaks on uurijad seisukohal, et rohke või krooniline alkohoolsete jookide tarvitamine ning vähene kehaline tegevus võivad vererõhku tõsta.
KÜSITLEN ENNAST
JAH
EI
ma söön enamasti väherasvast toitu
ma söön enamasti vähesoolaseid toite
ma söön iga päev juurvilju, puuvilju, marju
ma söön harva rasvaseid kooke ja saiakesi
ma kasutan taimerasva ja toiduõli
ma liigun iga päev vähemalt pool tundi
ma ei suitseta
ma ei joo ülemäära alkoholi
ma puhkan ja lõõgastun küllaldaselt
ma olen tavaliselt heas meeleolus
ma oskan stressiga toime tulla
ma tean oma vere kolesteroolinäitu
ma tean oma vererõhunäitu
minu kehakaal on normis
Mida rohkem on
JAH-vastuseid, seda parem südamele.
EI-vastused näitavad, mida saaks muuta paremaks.
Kõike ei tarvitse muuta kohe ja korraga. Alustada tasuks sellest, mis tundub kõige lihtsam.