Delfiiniteraapia!
Delfiniteraapia sobib absoluutselt kõigile: teda võib kasutada lihtsalt üldise füüsilise ja psüühilise seisundi parandamiseks, samuti tõsiste meditsiiniliste probleemide lahendamisel. On ju delfiin inimesele lähedane olend väga võimsa bioenergeetilise väljaga.
Mis on Delfiniteraapia ja millistes meditsiini valdkondades teda kasutatakse?
Delfiniteraapia kutsub esile kasvava huvi, olgu jutt tema valuvaigistavast mõjust, depressiooni kaotamisest, autistlike laste õppimisvõime parandamisest. Kinnitust on leidnud peaaju tegevuse aktiivsuse muutused aju poolkerade aeglaste lainete sünkronisatsiooni paranemise tõttu.
Füsioloogiline efekt inimese ja delfiini kontaktis iseloomustab tähelepanuväärseid muutusi aju bioelektrilises aktiivsuses. Mõjutamise mehanismi uuritakse hoolikalt erinevate maade teadlaste poolt. Mõnedes allikates teatatakse tserebraal-hormonaalse mehanismi koosmõjust, kompleks elektro-füsioloogilisi tunnuseid kinnitavad sellise efekti endorfiinset alust.
Seniajani jääb lahtiseks küsimus - kuidas delfiinid seda teevad?
Neil on kõik nagu inimestel - sarnane kardiogramm ja vere koostis, neljakambriline süda, kehatemperatuur, võrreldav aju kaal. Patsienti skaneerides tunnetavad loomad haige organi iseloomulikku vibratsiooni. Neil on imepärane bioväli: suhtlemine delfiiniga kõrvaldab inimeses stressi, ta tunneb eluenergia voolu, vabaneb negatiivsetest emotsioonidest.
Delfiniteraapia jagatakse kahte suunda:
1. Vaba koostegevus loomadega minimaalse spetsialistide, arstide, treenerite, psühholoogide, psühhoterapeutide, pedagoogide jne osavõtuga. Antud juhul klient/patsient ise loob oma suhted delfiiniga, valib moodused koostööks olemasolevate võimaluste raamides. Spetsialistide roll piirneb kliendi ja delfiini ohutuse tagamisega.
2. Spetsiaalne organiseeritud suhtlemine: suhtlemine loomaga määratletakse spetsialisti (arsti, psühhoterapeudi, psühholoogi jne) poolt, kus suhtlemine spetsialistiga kannab kliendi jaoks psühhoterapeutilist tähendust ja suhtlemine delfiiniga loob fooni, keskkonna.
Delfiniteraapiasse võib suhtuda kui looduspsühhoteraapiasse, kus raviefekti omava loodusobjekti (delfiini) mõju esineb iseseisva meetodina.
Delfiniteraapia põhilised kasutusalad:
- laste tserebraalne paralüüs (LTP);
- laste varajane autism ( );
- Downi sündroom ja muud geneetilised patoloogiad;
- aju minimaal disfunktsioon või tähelepanu defitsiidi sündroom hüperaktiivsusega;
- kesknärvisüsteemi funktsionaalsed häired;
- alaareng (välja arvatud sügav aste), kõne- ja kuulmishäired;
- neurotsensoorne kurttummus ( );
- neuroosid, traumajärgsed stressiseisundid ( );
- mitteendogeense iseloomuga depressiivsed seisundid (subdepressivnõi uroven);
- mäluhäired, omandamisraskused.
Delfiniteraapia - vastunäidustused:
- epilepsiahaiged;
- vähihaiged
Kõrge efektiivsus on saavutatud psühhotraumadega patsientide ravimisel - katastroofides, kriitilistes intsidentides kannatanud, lapsed-pantvangid.
Maksimaalsed tulemused Delfiniteraapias ilmnevad haiguste ravil, mis on seotud organismi erinevate süsteemide funktsionaalsete häiretega, nagu ainevahetushäired, psühhosomaatilised häired.
Delfiini kasutamine on tingitud delfiini looduslikest eripäradest: unikaalsete füüsiliste näitajate ja kõrge intellekti ühendus, suhtlemisvajadus, liikidevahelise suhtlemise võime, mitteverbaalse suhtlemisvahendi kasutamine, mänguline ülalpidamine, aga samuti eriline inimese ja delfiini suhe: ta on üks eredamaid sümboleid asjade algusest, arheotüüp. See tekitab tugeva positiivse aluse.
Ühenduskoht ja reaalne taju ilmneb nn Delfiini efektis mis esineb võimsa ravifaktorina. Delfiini taju kannab juba iseendas psühhoterapeutilist mõju.
Mida võib anda Delfiniteraapia:
- aitab põhimõtteliselt ümberkonstrueerida oma suhteid ümbritsevate inimestega, loodusega, maailmaga üldse;
- tuua inimene välja endaisolatsioonist, stimuleerides huvi arenemist ümbritseva maailma vastu, mis on tingimuseks sotsiaalsete suhete tugevdamisel, taastumisel, korrektsioonil, optimeerimisel;
- mõjub sensoorse stimulaatorina, aktiviseerides ajustruktuuri tööd ja kogu organismi tervikuna;
- stimuleerib verbaalset ekspressiivsust, võimaldades kõne- ja sensomotoorset arengut autistlikel lastel ja madala intellektiga lastel;
- stimuleerib isiksuse arenemise protsessi;
- täidab positiivsete emotsioonide defitsiiti ja toetab lapsi ja täiskasvanuid üksinduse üleelamisel või kohanemisraskuste puhul.